browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Ajalugu

 

1941. aasta sügisel hakkasid Tootsi rahvamaja ruumides tööle algklassid: neli klassi ja üks õpetaja. Esimene direktor oli mäletatavasti Andres Tilk. Andmed esimestest kooliaastatest pärinevad omaaegsete mälestustest, sest rahvamaja põlengu tõttu 1948. aastal sai tuleroaks ka kooli dokumentatsioon.
Lühikest aega paiknes kool rahvamaja kõrval asuvas barakis, seejärel koliti äsja valminud klubihoonesse ning selleks ajaks oli kool juba 7-klassiline.
Kasvas asula elanikkond, suurenes õpilaste arv, tuli juurde uusi õpetajaid. Kool oli omanäoline: siin töötas ka vene komplekt. 1951/52. õppeaastal oli õpetajaid 8, nende seas ka Vaike Ailiste, kellele Tootsi kool oli esimeseks ja ainsaks töökohaks, siit siirdus ta pensionile. 1953.aasta sügisel tuli õpetajaks Aavi Kivimäe. Palju aastaid (1952 – 1989) oli kooli haldjaks ja heaks vaimuks koolitädi Elsa Tamm.
Klubi ruumid jäid kitsaks, ehitati uus koolihoone (seni oldi ju vaid allüürnik), mis valmis 1955. aasta oktoobris. Selles majas antakse haridust siiani.
1959. aasta sügisest töötas koolis lastevanemate nõudmisel VIII klass. Õpilaste arv koolis lähenes kahesajale.
1962/63. õppeaastast alustas kool ametlikult 8-klassilisena, direktoriks sai Hilja Mägi, kes tuli ja jäi. Enne teda vahetusid direktorid iga paari aasta tagant. Järgmine direktor Meida Kullo alustas siin 1977/78. õppeaastast ning töötas järjepanu 7 aastat kuni pensionini.
Koolielule andsid omamoodi hoogu lootused uuest koolimajast, projektigi nähti ja kaheksakümnendate aastate algul hakkasid kohale vurama autod ehitusmaterjalidega. Iial ei teatud, millal järjekordne saadetis saabub. Mahalaadimine tuli korraldada kiiresti ja kadudeta, telliste alused tagastada rutem kui muidu, vahel pidi ohverdama kivide ladumiseks koolitundegi. Jäi ainult töörõõm, sest unistus uuest koolimajast tuli maha matta: ehitusmaterjal veeti taas minema ja valmis kaevatud vundamendiauk aeti kinni.
Koolitöö kestis, vaheldusid õpilased ja õpetajad. 1987.aastast on kooli direktoriks Jüri Mets ja nüüdseks on kool vastavalt koolireformile 9-klassiline ehk nõndanimetatud põhikool. Renoveerimist vajas ka kooli staadion. Uuel kummikattega jooksurajal tehti avastart kooli 50. aasta sünnipäeval 1991. aastal. Treenimisvõimalused paranesid veelgi 1992. aastal, mil valmis spordikompleks täismõõtmetes spordi- ja jõusaaliga.
2000. aastal avati koolis arvutiklass, mis tegutseb ka avaliku internetipunktina. Kooli ruumidesse leiti koht ka alevi raamatukogule. Et kooli juurdeehitus omal ajal tegemata jäi, on nüüd kogu algklassipere tarkust taga nõudmas lasteaia majas.
Alates 2001. aastast on alustatud remonditöödega. Nende käigus on koolimaja ümber pandud ka uus asfalt. Kogu maja on saanud uued uksed-aknad. Kapitaalremont on osaliselt veel lõpetamata.
2004. aasta kevadel külastas Tootsi kooli president Arnold Rüütel, kellelt õpilaskontsert pälvis palju kiidusõnu.
2007. aastast töötab koolis pikapäevarühm. Koolis töötavad ka mitmed huviringid. Väga kaua aastaid on tegevuses olnud laste- ja mudilaskoor. Traditsiooniks on kujunenud osalemine laulu- ja tantsupidudel. Inga Raudsepa juhendamisel on koolis pikki aastaid tegutsenud ka näitering.
2007. aasta suvel remonditi keldrikorrusel käsitöö klassid (poisid kolisid uude klassi) ja valmisid riietusruumid koos dušši- ja saunaruumiga.
Õpilasi toitlustatakse lasteaia majas. Kõik õpilased saavad tasuta koolieinet ning omavalitsus tasub õpilaste töövihikute eest.